Volitus (Mandate)

Õigus tegutseda küsimuses määratletud piiride sees — loogiline tagajärg suveräänsusest lõpliku seaduse all, mitte valitsejate, häälte ega ründajate antud privileeg. Iga tegija on suveräänne oma keha, omandi, kokkulepete ja moraalse võla üle; sellest suveräänsusest järgnevad volitused kahel viisil. Kui piir ületatakse ilma nõusolekuta, on piiriga seotud tegijal enesest tulenev volitus peatada käimasolev rikkumine — nagu enesekaitse: välist luba pole vaja, sest õigus tuleneb eneseomandist ja käimasoleva kahju faktist. Kui kahju on juba toimunud, võib ohri suveräänne volitus ulatuda teisele tegijale esindajana — volitades karistajat sulgema moraalse võla ainult nii, nagu ohver suunab, proportsionaalsuse piires, tasumise, hüvitise või vabastamise kaudu. Volitus on kehtetu sundi all, kehtetu kui see kehtestatakse hääle või autoriteedi kaudu tahtmatu tegija üle, ja kehtetu vabalt nõusoleku ulatusest väljaspool. Volitusest väljaspool tegutsemine on sunni uue ohvriga. Delegeerimine vabatahtlikus kaubanduses või koostöös järgib sama loogikat: teine tohib sinu eest tegutseda ainult ulatuses, millega sa nõustusid.